• 48% usub, et Venemaa sissetung Ukrainasse ja selle tagajärjed peaksid andma tõuke rohepööret kiirendada. 52% ütleb, et seda pööret tuleks aeglustada.
• 71% ütleb, et kui me ei vähenda lähiaastail energia- ja kaupade tarbimist drastiliselt, oleme teel globaalse katastroofi poole.
• 62% pooldab väga saastavate kaupade ja teenuste, nagu linnamaasturid ja lennutransport, kõrget maksustamist.
• 52% pooldab energiahindade indekseerimist tarbimistasemega majapidamise kohta: mida rohkem tarbitakse, seda kallimaks energia läheb.

Need on mõned Euroopa Investeerimispanga (EIP) iga-aastase kliimaküsitluse tulemustest. Küsitlus korraldati viimati 2022. aasta augustis ja tulemused avaldati täna. EIP on Euroopa Liidu laenuandja ja maailma suurim mitmepoolne laenuandja kliimameetmeprojektidele. EIP 2022. aasta kliimaküsitluse tulemused avalduvad kriitilisel hetkel, just enne kliimakohtumist COP27, mis toimub 6.–18. novembrini Egiptuses Sharm El Sheikh’is.

Pärast katsumusterohket aastat, kus Venemaa sissetung Ukrainasse on vallandanud kestva energiakriisi ja kiirendanud inflatsiooni kogu Euroopas, ning pärast äärmuslikku suve rekordiliste kuumalainete ja põudadega, on eestlased hakanud veelgi teravamalt teadvustama kliimamuutuste mõju ja pakilist vajadust tegutseda.

Kliimamuutuste teadvustamine ja hädaolukord

Kui eelmisel aastal pidasid eestlased Covid-19 viirust probleemiks number üks, siis praegu on murekohaks eelkõige majandus- ja rahandusprobleemid, mida peab suurimaks murekohaks 72% eestlastest – ülejäänud EL-i kodanikest aga 77%.

Samas ütlevad nüüd peaaegu pooled (46%) eestlastest, et nad tunnevad kliimamuutuste tagajärgi oma igapäevaelus, ja 71% arvab, et kui me ei vähenda lähiaastail energia- ja kaupade tarbimist drastiliselt, siis oleme teel globaalse katastroofi poole. Samal ajal tunneb 73%, et valitsus tegutseb liiga aeglaselt, ja enamik (58%) arvab, et Eestil ei õnnestu süsinikuheidet aastaks 2030 oluliselt vähendada.

Sõda Ukrainas ja rohepööre

Ainult pooled eestlastest (48%) usuvad, et sõda Ukrainas ja selle tagajärjed nafta- ja gaasihindadele peaksid andma tõuke rohepöörde kiirendamiseks (18 protsendipunkti võrra vähem võrreldes 66%-ga Euroopas keskmiselt).

Kui eestlastel palutakse prioriteedid tähtsuse järjekorda panna, ootavad nad valitsuselt eelkõige pigem energiavarustusallikate mitmekesistamist, et vältida ülemäärast lootmist ainult ühele tarnijale (51%) kui keskendumist taastuvenergia arendamisele (36%).

Kliimamuutustega toime tulemine ja kõrgete energiahindadega tegelemine

Energiatarbimise vähendamiseks pooldavad eestlased väga saastavate kaupade ja teenuste, nagu linnamaasturid ja lennutransport, kõrget maksustamist (62%). Nad toetavad ka energiahindade indekseerimist tarbimistasemega majapidamise kohta (52%).

Kui eestlased peaksid sel talvel kodus temperatuuri langetama, oleks 23% nõus piirama seda 19 °C-ni (5 protsendipunkti võrra vähem kui ELi keskmine 28%). Samas ütleb 18% eestlastest, et nad ei saa juba praegu endale kodu korralikult kütmist lubada.

Kõrgete energiahindadega tegelemise osas on eestlased arvamusel, et lühiajaliselt peaks valitsus energiaga seotud makse vähendama (49%). Muud meetmed leiavad vähem poolehoidu: näiteks gaasi-, nafta- ja söehinna piiramine või reguleerimine (24%), avalikud kampaaniad, et ergutada inimesi energiat säästma (16%), või energiatalongide kasutusele võtmine (5%).

EIP asepresident Thomas Östros ütles: „EIP 2022. aasta kliimaküsitluse tulemused näitavad, et Ukrainas toimuv sõda ning selle mõju energiahindadele paneb eestlasi väga muretsema. Samas usuvad nad, et taastuvenergia edasi arendamine peaks olema prioriteet globaalse energia- ja kliimakriisi vastu võitlemiseks. Oleme Euroopa Investeerimispangas juba aastaid toetanud uuenduslikke puhta energia investeeringuid, näiteks tuuleparke ja energiatõhusamaid sotsiaaleluasemeid. Oleme valmis kasutama kõiki oma finants- ja nõustamisvahendeid, et toetada Eestit õiglasel üleminekul taastuvenergiale.“

Taustteave

EIP kliimaküsitlusest lähemalt

Euroopa Investeerimispank avaldas EIP kliimaküsitluse viienda väljaande, milles hinnatakse põhjalikult, mida inimesed kliimamuutusest arvavad. Partnerluses turu-uuringufirmaga BVA koostatud EIP kliimaküsitluse viienda väljaande eesmärk on anda teavet laiemaks aruteluks hoiakute ja ootuste üle kliimameetmete vallas. Küsitluses osales 2022. aasta augustis üle 28 000 vastaja, üle 15-aastaste inimeste esindusliku valimiga kõigist 30-st küsitluses osalenud riigist.

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Euroopa Investeerimispank, mille aktsionärideks on 27 liikmesriiki, on Euroopa Liidu pikaajalisi laene andev asutus. EIP rahastab kvaliteetseid investeeringuid, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu eesmärkidele. Pank on alates 2019. aastast kiirendanud enda ümberkujundamist kliimapangaks, võttes kohuseks pühendada vähemalt 50% oma finantseeringutest alates 2025. aastast investeeringutele, mis aitavad võidelda kliimamuutuse vastu ja leevendada selle tagajärgi.

BVA

BVA on arvamusuuringute ja konsultatsioonifirma ning on tunnustatud kui üks innovaatilisemaid turu-uuringufirmasid oma sektoris. Käitumisturundusele spetsialiseerunud BVA ühendab omavahel andmeteaduse ja sotsiaalteaduse, et muuta andmed inspireerivaks ja need ellu tuua. BVA on ka üle 40 liikmega maailma juhtivate turu-uuringu- ja -küsitlusettevõtete üleilmse võrgustiku Worldwide Independent Network of Market Research (WIN) liige.